U know my name, not my story. #1

Prrr...Prrrrr... Oehh see kuradi äratuskell peab ka igal hommikul helisema. Kohe üldse ei taha üles tõusta ja minna kooli, sinna kus on need õelad ja ära mukitud tibid kes on endaarust väga "targad","ilusad" ja mida kõike veel, jalkasse, kus poisid vaatavad mind kui maailmaimet ning kui mina peaksin värva lööma on kõik jumala mases kuna mina olen ju tüdruk, ja löön värva, kuidas see küll võimalik on ? , ja minna tantsima, kus muidu on kõik jumala OK aga need tüdod kes seal on, einoh, kas saab hullemaks minna ?????... Kas tõesti saab endale keegi NII palju krohvi peale panna ?

Minu mõttemaailmast äratas mind ülesse äratuskell mille ma olin unustanud kinni panna. Täiesti minulik.

Oh ei! Ma nägin jälle seda totakat kirja unes. Ma ei tea miks ma selle üldse ära saatsin. Miks ma vajutasin seda nõmedat nuppu "SAADA" ? Miks? Ma olen nii loll. Jah, ma kujutan ette millised naerukad tal olid, ega mul oleks samasugused olnud kui mul oleks selline luuserist õde nagu mina olen...

Sa vist tahad teada kes "ta" ? Mu vend. Mu vend, kellega pole ma elusees kohtunud, või vähemalt mina ei mäleta... 

Jälle see äratuskell heliseb. Ossa püha raisk, kell on juba 7.05. Okei nüüd oleks vist küll õige aeg riidesse panna. Panen selga nagu tavaliselt : valge topi, tumesinised skinnyd teksad, kollase dressika ja punased ketsid. Täiesti tavaline mina. 

Jahh, ma tõesti ei kasuta meiki, kas see on tõesti nii suur ime ? Ma lihtsalt arvan, et olen milline olen, see paks krohvi kiht mu näos mind tõesti ei muuda... 

Nii... kell on juba 7.20. Jooksen kiirelt trepist alla ning söön köögis kiirelt ühe kohukese ning juba kõnningi kooli poole. Olen juba oma 5 minutit kõndinud kui näen Sandrit, oma parimat sõpra. Jah, ta on poiss. Ta on seal ja üritab mulle oma BMX'ga muljet avaldada, nagu alati. Aga see ei õnnestu tal, kuna ma tõesti ei taha veel ühte suhet peale Karli, räägin teile sellest kunagi hiljem...

"Tsauuu" hüüab Sander juba kaugelt kui mind märkab. "Hei" on minu tavaline vastus. Kui temani jõuan kallistame ning hakkame kooli poole kõndima. Õigemini mina kõnnin tema sõidab. Räägime veel paljudest asjadest kuni jõuame kooli juurde...

Kõnnime rahulikult mööda koridori ja näen juba kaugelt kuidas Mikk, Daniel ja Jason seda uut tüdrukut, Triinut vahivad. Lausa ila tilgub. Õhh kuidas ma ei salli meie klassi tüdrukuid, ega ka teisi tüdrukuid, nad on lihtsalt sellised ... imelikud? mitte usaldusväärsed? 

Jätkub...