Eelmises : Kõnnime rahulikult mööda koridori ja näen juba kaugelt
kuidas Mikk, Daniel ja Jason seda uut tüdrukut, Triinut vahivad. Lausa ila
tilgub. Õhh kuidas ma ei salli meie klassi tüdrukuid, ega ka teisi tüdrukuid,
nad on lihtsalt sellised ... imelikud? mitte usaldusväärsed?
Selles: Läksin siis
hüppasin nende kõrvale aknalauale ja vahtisin seina. Nad karjusid loomulikult juba koridori alguses meile "tsau", nagu alati. See oli iga hommik nii. Et mina olen selline oma mõtetes, suht kuskil ära ja nad sellised rõõmupallid. Tihti mõtlen et kas nad äkki tarbivad hommikuti midagi et nad nii aktiivsed on. See ajab tihti naerma.
Me lobisemise veel natukene kuni tunnikell helises. Matemaatika. Oleme ausad, ma vihkan seda tundi ja seda õpetajat.
Me lobisemise veel natukene kuni tunnikell helises. Matemaatika. Oleme ausad, ma vihkan seda tundi ja seda õpetajat.
***
Tunnid olid just lõppenud ja ma ootasin gardekas Sandrit. Võtsin oma telefoni nahktagi taskust ja panin pükste taskusse. Kindlam. Siis sidusin oma tennisepaelad kinni ja võtsin uuesti telefoni kätte. Avasin klahvilukud ja lülitasin neti sisse. Logisin twitterisse sisse ja lugesin teiste tweete. Polnud midagi huvitavat. Lülitasin siis neti jälle välja ja pistsin telefoni taskusse.
Olen siin juba 5 minutit passinud ja meie garderoobiboksi millimeetri haaval läbi uurinud. Õnneks kuulsin juba jooksusamme ning hoidsin hinge kinni et need kuuluksid Sandrile. Õnneks ilmus paari sekundi pärast algklasside bokside vahelt välja Sandri väsinud ja natuke punane nägu. Jooksis vist ju. Ta hingeldas ka ikka korralikult.
Ta viskas oma koti minu kõrvale ja vajus seejärel hingeldades minust natuke eemale pingile pikali. See oli nii naljakas. Umbes 5 sekundi pärast liikus ta juba õnneks gardekasse ja lükkas oma mustad nike tossud jalga. Jopet tal ei olnud niiet ta tuli seal ka üsna kohe välja, varsti olime juba teel koju.
Keerasime just minu kõrval tänavasse kui Sander mulle ütles "Kuule B, et täna on Jossi juures pidu." Miks mina sellest alles nüüd teada saan? Kas tõesti keegi ei oleks võind mulle seda öelda? "Päriselt w?" Sandri naer... Ta mõnus madala hääle naer... "Ei, mängult Bella, mängult" Haha, nii vaimukas. "Sarkasm" vastasin ja lõin oma suule väikse muige.
"Okei, mis kell see pidu hakkab siis? Tuled võtad mu peale? Lähme koos?" küsisin mingi 100 küsimust korraga, aga ta peab sellega harjunud olema sest ma pean kõike alati teadma. "Ou, take it easy babe, pidu hakkab kell 21.00, tulen sulle järgi, ole kell 20.50 valmis ja nagu sa aru said lähme koos." lausus Sander ja tõi naeratusega esile oma särav valged hambad. "Selge."
Ta viskas oma koti minu kõrvale ja vajus seejärel hingeldades minust natuke eemale pingile pikali. See oli nii naljakas. Umbes 5 sekundi pärast liikus ta juba õnneks gardekasse ja lükkas oma mustad nike tossud jalga. Jopet tal ei olnud niiet ta tuli seal ka üsna kohe välja, varsti olime juba teel koju.
Keerasime just minu kõrval tänavasse kui Sander mulle ütles "Kuule B, et täna on Jossi juures pidu." Miks mina sellest alles nüüd teada saan? Kas tõesti keegi ei oleks võind mulle seda öelda? "Päriselt w?" Sandri naer... Ta mõnus madala hääle naer... "Ei, mängult Bella, mängult" Haha, nii vaimukas. "Sarkasm" vastasin ja lõin oma suule väikse muige.
"Okei, mis kell see pidu hakkab siis? Tuled võtad mu peale? Lähme koos?" küsisin mingi 100 küsimust korraga, aga ta peab sellega harjunud olema sest ma pean kõike alati teadma. "Ou, take it easy babe, pidu hakkab kell 21.00, tulen sulle järgi, ole kell 20.50 valmis ja nagu sa aru said lähme koos." lausus Sander ja tõi naeratusega esile oma särav valged hambad. "Selge."
***
Kell on kohe pool üheksa. Siis, kui Sandrer mu koju saatis olen ma jõudnud päris palju asju ära teha. Tegin väikse ilu uinaku, käisin pesemas, veetsin tund aega garderoobis otsustades mida selga panna, meiksin üle pika aja ja kuulasin muusikat. Jah, tegus päev või mis? Hetkel ei suuda ma valida, millise koti ma võtan.
Kas neetidega või mitte, kas roosa või musta? Okei, kuna neetidega kott sobib mu riietusega paremini, siis läheb loosi see. Panin kotti oma roosa iPhone mille vend oli kuskilt austraaliast toonud, pangakaardi, ID-kaardi ja suitsupaki, milleta ma kahjuks elada ei saa. Eriti veel sellise eluga nagu mul on.
Uksekell. Sander. Tõmbasin oma kotiluku kinni, võtsin oma kingad kätte ja jooksin kiiresti alla. Panin oma kontsad maha ja hakkasin just ühte jalga panema kui uksekell jälle helises. "No kurat kas sul üldse kannatust pole wä?" ütlesin vihaselt ust lahti tehes. "Calm down, sa näed liiga hot vihasena välja." naeris poiss. Väga naljakas. "Sa näed ka suht hot välja" muigasin kui Sandri rohelist ruutudega pluusi, millest paistis välja veidike ta alumisest valgest topist, tumesiniseid kitsaid teksasid, Vansi ketse ja geeliga püsti aetud juukseid vaatasin.
Ma vihkan Sandri juures seda, et kui ta ennast niimoodi ära sätib, siis ta isegi meeldib mulle. Arghhhh. Ma panin endale kontsad jalga ja hakkasime peole kõndima. Tavaliselt oleme me küll autoga läinud aga kuna me otsustasime, et Sander jääb minu juurde ööseks siis jättis ta oma audi R8 minu juurde. Ma lihtsalt jumaldan ta autot. See on nii fucking kena, aga noh loomulikult kooli ta mind sellega viia ei viitsi, ikka pean oma perset liigutama ja ta osavat rulatamist iga fucking päev vaatama.
Tavaliselt on ta must ikka palju pikem aga kui ma kontsad jalga panen siis oleme isegi suht ühepikkused, kuigi poiss ületab mind ikka paari sentimeeriga. Joss ehk Joosep elab minust paar tänavat edasi. Me viibime tihti ühes seltskonnas ja teeme midagi, tavaliselt küll pidu aga paar kuud tagasi käisime näiteks telkimas. See oli üks mega lahe nädalavahetus. Grillisime, laulsime, käisime ujumas ja olime niisama lõbusad.
Keerasime just Joosepi tänavasse ja juba tänava algusesse oli suurt müra kuulda, niiet tulin ma jällegi ühe oma totaalselt idiootse mõttega lagedale."Noh, polegi vaja edasi minna, istume siia maha ja peame oma peo siin, mis sa kostad?". Pälvisin selle lausega Sandri naeru, mis peatas ta korraks kuna ilmselgelt tuli see liiga hästi välja. Mina ikkagi ju. Jah, ma tean, EGO. Poiss sai peagi oma hingamise korda ja liikusime edasi.
Olime just majja sisenenud ja otsisin silmadega kust juua saab. Ha, bingo. Minust umbes 5 meetrit vasakul oli suur baarilett, mille peal ilutsesid nii viina, tekiila kui ka rummi pudelid. Sammusin otsejoones sinna, jättes Sandri poistega, kellega sisse tulles kokkusaime. Võtsin kuskilt leti alt punase topsi ja valasin sinna viina ning jõhvikamahla peale. Võtsin topsi ja läksin lähima diivanini mis juhuslikult asus täpselt baarileti kõrval. Tühi. Potsatasin sinna istuma ja vaatasin kuidas inimesed tantsisid, kes lauapeal, kes tantsuplatsil, kes tantsis üksi, kes koos paarilisega ning oli ka neid kes kuskil nurgas amelesid.
Ma olen tihti Jossi juures käinud. Ta peod on alati ühed parimad olnud. Tunnen seda maja nagu oma viite sõrme. Niisiis kasutasin juhust ja lippasin trepist üles teisele korrusele, et minna poisi toa rõdule, mis on üüratult suur ja sealt avaneb imeilus vaade öisele taevale. Astusin kolmandasse tuppa vasakult ja mulle vaatas vastu Joosepi alati korras tuba. Mustades toonides. Tume puit ja tumehallid seinad. Perfect. Liikusin edasi rõduukse poole ja avasin selle.
Suur ja avar rõdu. Ilma piirdeta. Imelik oli see, et sellel rõdul oli kolm astet. Ma ei tea miks. Istusin kolmandale astmele ja otsisin oma kotist suitsupaki. Võtsin ühe ja otsisin ka tsäksi välja. Panin suitsupaki kotti ja süütasin oma suitsu. Tõmbasin kaks kiiret mahvi, täpselt nagu igakord. Kohustuslikud kaks mahvi. Tõmbasin rahulikult oma suitsu edasi kui rõduuks avanes ja mu kõrvale potsatas silmipimestava iluga umbes minust kaks aastat vanem poiss. Ta mustad juuksed lendlesid tuulekäes ning ta rosinpruunid silmad vaatasid kaugusesse.
Tal oli seljas must triiksärk ja mustad alt kitsad teksad. Peale oli ta tõmmanud nahktagi ja jalas olid tal mustad Vansid. Vasakul pool ta nina ilutses must ninarõngas ja mõlemas ta kõrvas olid keskmise suurusega tunnelid. Hothothot. Ta võttis enda tagitaskust suitsupaki, tõmbas ühe suitsu ning pani selle suhu. Ta soris veel natuke oma taskutes ning poetas esimesed sõnad oma mõnusa maheda häälega "Sul tsäksi pole?". Otsisn kotist oma tsäksi ja antsin selle talle, sõnagi lausumata.
Ta pani oma suitsu põlema ja tõmbas ka kaks kiiret mahvi nagu minagi. Alles nüüd tundisin ta imelist lõhna. See oli nii kuradima hea. "Adam" ütles poiss samalajal mulle oma kätt ulatades ja naeratades, nii et ta imeilusad põselohud esile kerkisid. "Bella" ütlesin ning ulatasin talle oma käe, ning manasin näole väikse naeratuse...
Jätkub...
Tavaliselt on ta must ikka palju pikem aga kui ma kontsad jalga panen siis oleme isegi suht ühepikkused, kuigi poiss ületab mind ikka paari sentimeeriga. Joss ehk Joosep elab minust paar tänavat edasi. Me viibime tihti ühes seltskonnas ja teeme midagi, tavaliselt küll pidu aga paar kuud tagasi käisime näiteks telkimas. See oli üks mega lahe nädalavahetus. Grillisime, laulsime, käisime ujumas ja olime niisama lõbusad.
Keerasime just Joosepi tänavasse ja juba tänava algusesse oli suurt müra kuulda, niiet tulin ma jällegi ühe oma totaalselt idiootse mõttega lagedale."Noh, polegi vaja edasi minna, istume siia maha ja peame oma peo siin, mis sa kostad?". Pälvisin selle lausega Sandri naeru, mis peatas ta korraks kuna ilmselgelt tuli see liiga hästi välja. Mina ikkagi ju. Jah, ma tean, EGO. Poiss sai peagi oma hingamise korda ja liikusime edasi.
Olime just majja sisenenud ja otsisin silmadega kust juua saab. Ha, bingo. Minust umbes 5 meetrit vasakul oli suur baarilett, mille peal ilutsesid nii viina, tekiila kui ka rummi pudelid. Sammusin otsejoones sinna, jättes Sandri poistega, kellega sisse tulles kokkusaime. Võtsin kuskilt leti alt punase topsi ja valasin sinna viina ning jõhvikamahla peale. Võtsin topsi ja läksin lähima diivanini mis juhuslikult asus täpselt baarileti kõrval. Tühi. Potsatasin sinna istuma ja vaatasin kuidas inimesed tantsisid, kes lauapeal, kes tantsuplatsil, kes tantsis üksi, kes koos paarilisega ning oli ka neid kes kuskil nurgas amelesid.
Ma olen tihti Jossi juures käinud. Ta peod on alati ühed parimad olnud. Tunnen seda maja nagu oma viite sõrme. Niisiis kasutasin juhust ja lippasin trepist üles teisele korrusele, et minna poisi toa rõdule, mis on üüratult suur ja sealt avaneb imeilus vaade öisele taevale. Astusin kolmandasse tuppa vasakult ja mulle vaatas vastu Joosepi alati korras tuba. Mustades toonides. Tume puit ja tumehallid seinad. Perfect. Liikusin edasi rõduukse poole ja avasin selle.
Suur ja avar rõdu. Ilma piirdeta. Imelik oli see, et sellel rõdul oli kolm astet. Ma ei tea miks. Istusin kolmandale astmele ja otsisin oma kotist suitsupaki. Võtsin ühe ja otsisin ka tsäksi välja. Panin suitsupaki kotti ja süütasin oma suitsu. Tõmbasin kaks kiiret mahvi, täpselt nagu igakord. Kohustuslikud kaks mahvi. Tõmbasin rahulikult oma suitsu edasi kui rõduuks avanes ja mu kõrvale potsatas silmipimestava iluga umbes minust kaks aastat vanem poiss. Ta mustad juuksed lendlesid tuulekäes ning ta rosinpruunid silmad vaatasid kaugusesse.
Tal oli seljas must triiksärk ja mustad alt kitsad teksad. Peale oli ta tõmmanud nahktagi ja jalas olid tal mustad Vansid. Vasakul pool ta nina ilutses must ninarõngas ja mõlemas ta kõrvas olid keskmise suurusega tunnelid. Hothothot. Ta võttis enda tagitaskust suitsupaki, tõmbas ühe suitsu ning pani selle suhu. Ta soris veel natuke oma taskutes ning poetas esimesed sõnad oma mõnusa maheda häälega "Sul tsäksi pole?". Otsisn kotist oma tsäksi ja antsin selle talle, sõnagi lausumata.
Ta pani oma suitsu põlema ja tõmbas ka kaks kiiret mahvi nagu minagi. Alles nüüd tundisin ta imelist lõhna. See oli nii kuradima hea. "Adam" ütles poiss samalajal mulle oma kätt ulatades ja naeratades, nii et ta imeilusad põselohud esile kerkisid. "Bella" ütlesin ning ulatasin talle oma käe, ning manasin näole väikse naeratuse...
Jätkub...
No comments:
Post a Comment